Ajaloost
  • Kohanimed ajaloo jooksul -  Karula; Karolen;  Neu- Woidoma; Uue-Võidu
  • Karula mõis asub maalilise ürgoru nõlval. Orgu ilmestab kaunis Karule järv. Mõisa peahooneks oli kahekordne üpris ilmetu puitmaja. Hoopis imposantsem on kahekordne tellistest valitsejamaja - (oletatavasti Sammuli tellistest ehitatud). Mõisa majandushoned ja nende juurde kuuluv tuuleveski on tüüpilised maakivihooned
  • Iseseisva mõisana eksisteerib 1830-ndatest aastatest. Siis eraldati ta Vana.Võidu mõisast. Mõisaomanikuks saab vana-Võidu mõisaomaniku Reinhold von Jürgenssonni tütar Dorothea von Helmersen
  • 1840 a. saab päranduse teel mõisaomanikuks Dorothe von Helmerseni poeg Theodor von Helmersen. Viimaseks mõisaomanikuks enne võõrandamist on maanõunik ja kreisisaadik Viktor Theodor von Helmersen.
  • Eesti Vabariik annab mõisa Vabadussõja kangelesele ja hilisemale kaitseministrile Jaan Sootsile, kes hiljem hukkus Venemaa vangilaagris. Praegu elavad tuuliku juures kuuseheki taga talus kindrali vennapoeg ja tema õde Maio.
  • Nõukogude ajal kasutati tuulikut elamu ja lambalaudana. Hoone asus Lembitu kolhoosi territooriumil.
  • 1960 a. said esimesed Viljandlased, nende seas ka Ilmar Palo alpinismituusiku Kaukaasiasse alpilaagrisse. Sellest sai alguse armastus alpinismi vastu kogu eluks. Peale alpilaagrist naasmist hakkas Ilmar kohe seda spordiala propageerima ja huvilistele treeninguid läbi viima. Treeningukoha otsimisel leidiski ta mahajäetud ja kasutamiskõlbmatu tuuliku koos selle juurde kuuluva väikese juurdeehitusega. Tuuliku olukord oli rohkem kui hull - katuse nime kandis neljast- viiest lauast koosnev sõrestik, seintes suured augud ja kõrvalhoonest järel vaid põlvekõrgused seinajäänused. Kõige trooniks oli tuuliku asukateks tohutul hulgal tuvisid ja põrand kaetud umbes meetripaksuse lambasõnnikuga.
  •      Ühisel jõul hakati vaikselt tuulikut koristama. Veeti välja sõnnik ja lammutati kõrvalhoone müürid. Mitmetest asutustest "hangiti" küll tsementi, küll puitu ja tõrvapappi. Naeltest ja muust nipest-näpest rääkimata. Autojuhtidest algajad aitasid vedudega ja nii aasta-aastalt hakkas ümbrus ilmet võtma ning sai juba köisi ja muud varustust siia hoiule jätta.
  • 29. oktoobril 1973 a antakse Karulas asuvad tuuleveski varemed peremeheta varana üle Viljandi turismiklubile kasutamiseks mägimatkajate õppe-treeningbaasina. 1974 a. kinnitatakse klubi omandusse ka 0,1 ha suurune maa. 
  • Kuna vare oli nüüd ametlikult klubi oma, oli ulgem asuda varemmõeldud plaanide teostamisele.
  •      Ilmari hea sõber ja üks entusiastlikumaid tookordseid alpiniste Peeter Varep tuli mõttele kasutada seintes olevate aukude täiteks Karula mõisa aiaposte ja nii tekkisid tuuliku küljele haarad, mis ajaloolases Ott Sandrakis hämmastust tekitasid. Ühe suurema augu täitmisel kujundati lõunaküljel asuv kamin.
  • Tänu Peeter Varepi organiseerimisele kuulutati 1982 a. Kunstiinstituudi arhidektuuriüliõpilaste jaoks konkurss tuuliku alpinismi- ja mägimatkatehnika treeningukohaks ehitamise projekti saamiseks. Konkursile laekus päris mitu tööd, millest parimaks kuulutati Ain Rööpsoni projekt. Peale projekti saamist asus Ilmar hoolega asja korraldama ning suure asjaajamise tulemusena saadi Turismi- ja Ekskursiooninõukogult ka ehituseks raha. Summa oli  20000 rubla. Raha kanti Viljandi Kommunaalmajanduse osakonna arvele ja seda kasutati põhiliselt materjalide ostmiseks ja tõstukite rendiks. Dokumentidest selgub, et paberlik asjaajamine käis Ilmari töökoha TTTK "Mistra" kaudu. Tegelik töö tehti Ilmar Palo eestvedamisel ära ühiskondlikus korras Viljandlastest alpinistide poolt.
  • Tublimaist tublimad abilised ehitusel olid
    • Ülo Mens - Viljandi TREV jaoskonna ülem - tema laotud on põhiliselt kõik siseseinad ja tema kui sillaehitaja, arvestustele tuginevad vahelaed.
    • Nikolai Jakovlev - ldehitustööd, vaateplatvormi valamistööd.
    • Taivo Randlepp - plaatimistööd ja veevarustus
    • Sulev Rehtsalu - keevitustööd ja saunaahjud
    • Elmar Oja - elektritööd
    • Jaan Parts - üldehitustööd ja transport
    • Elmo Pärna - üldehitustööd
    • Jaak Viljak - müüritööd
    • Valdur Malmre - EKE Projekti juhataja, arhitekt - vaateplatvormi ja kamina projektid.
  • 1996 a. jõudis ehitus niikaugele, et võeti ehituslikult vastu. Samal aastal sõlmiti liitumisleping Eesti Energiaga.
  • Kui 2005 a. soikus Viljandi Matkaklubi tegevus, siis loodi tuuliku haldamiseks MTÜ Spordiklubi "Rändaja"